Santiago de Compostela asub Hispaania põhjaosas ja on Galicia piirkonna pealinn. Paljudele seostub see nimi palverännuteedega.
Linnas asuv katedraal on üks olulisemaid kristlaste palverännu sihtpunkte Jeruusalemma ja Rooma kõrval. Igal aastal rändab Santiagosse enam kui 100 000 rändurit igalt poolt maailmast.
Ma ei julgeks kõiki neid inimesi palveränduriteks nimetada, vähemalt mitte tänapäeval, sest teekonnad võetakse ette väga erinevatel põhjustel ja alati ei ole see mitte usuga seotud. Matkamine Camino radadel on kena retk läbi väga ehada kohaliku elu-olu ja alternatiivne reisimise viis.
Santiago de Compostelasse jõudmiseks on kümneid marsruute erinevatest suundadest ja erineva pikkusega. Rajad on hästi tähistatud ja väga populaarsed, sest valitud raja läbimiseks on kõik matkaja jaoks läbi mõeldud ja hädavajalik olemas.
Mina sattusin sellele teekonnale päris juhuslikult - tuttav pakkus võimaluse matkast osa võtta ja pikemalt juurdlemata andsin nõusoleku kaasa minna. Siiski ma ei teinud kogu plaanitud matka kaasa, põhjuseks viletsad jalad kohutavate verevillidega. Siin soovitus neile, kes teavad jalgsimatkadest sama vähe kui mina, kuid kange soov ikkagi minna - vaadake hetkel ETV2-s jooksvat reisisarja "Metslased", seal jagatakse väga asjalikke õpetusi, kuidas igasugune matk saaks mõnusalt ja ohutult läbitud. Või kuulake näpunäiteid tuttavatelt ja nende tuttavatelt, kellel jalgsimatka kogemused olemas. Aga kui põhitõed on selged, siis soovitan kindlasti ka mõni Camino-teedest kunagi ette võtta.
Valitud raja võib läbida vastavalt enda soovidele ja võimalustele, kas algusest lõpuni ühe matkana või osade kaupa ja eri aegadel. Esmalt tuleb valitud alguspunktis üles otsida albergo, matkamaja, kust matkaja saab matkapassi. See ei ole lihtsalt niisama mingi paber vaid matkal väga oluline asi. Nimelt on matkapass tõestuseks sinu poolt läbitud matkapunktidest ja annab sulle õiguse kasutada rajal matkajate jaoks mõeldud ööbimiskohti, neidsamu albergosid.
Albergod on lihtsad öömajad. Paiknevad nad radadel täpselt ühe matkapäeva kaugusel. Neis on naridest magamiskohad koos madratsitega, magamiskott peaks matkajal endal kaasas olema. Majas on veel köök, WC ja pesuruumid nii matkajale kui tema mustadele sokkidele. Sellise öömaja hind on sümboolne, aastal 2008 maksis see kõigest 3 eurot, tänaseks on hinnad tõusnud ja välja peab käima 9-12 eurot. Nagu juba öeldud, on Albergodes ööbimise võimalus ainult matkapassi omanikel ja ainult üheks ööks. Muidugi on ka teisi võimalusi, nagu näiteks kämpingud, hostelid, hotellid...Matkarajad on igal pool korralikult tähistatud. Camino-teede sümboliks on kammkarbi kujutised ja nii on need pandud ka teejuhisteks, kus karbi sooned näitavad Santiago suunda.
Meie matk oli kavandatud kahenädalane ja 280-kilomeetri pikkune osa Prantsusmaa Camino rajast, loomulikult lõpp-punktiga Santiago de Compostelas. Lendasime Tallinnast lennukiga Barcelona'sse ja edasi rongiga põhja poole et liituda rajaga.Matkapäeva pikkus oli tavaliselt 15-25 kilomeetrit. Mõistlik oli alustada kõndimist hommikul võimalikult vara, sest keskpäevaks tõusis temperatuur talumatult kõrgele. See on ka põhjuseks, miks seal siestat peetakse - inimesed puhkavad kodus ja kõik on mitme tunni vältel suletud, ka albergod.
Päev ei olnud üldiselt raske. Rada liikus küll kogu aeg üles-alla, aga täiesti tehtav. Väikestes külakestes oli võimalus kohalikus kõrtsis teha söögi- ja joogipaus. Aga juba meie teisel päeval tekkisid mu jalataldade alla villid. Lõpuks oli peas ainult üks mõte - "oi kui valus, valus, valus". Eks mingi osa oli selles ka palavusel, aga peapõhjus ikkagi valedes jalanõudes. Asi läks lõpuks nii hulluks, et tuli käia ka kiirabis. Ja nii jäigi minu palveränduri teekond vaid nädala pikkuseks, eraldusin koos mõne kaaslasega ülejäänud seltskonnast ja suundusime Atlandi äärde lebotama.
Sellel matkal sain ma veendumuse, et jalgsimatk ei ole see, mida ma tahaksin veel teha. Aga kellele meeldib jalgsi rännata ja matkata, siis minge kindlasti ka Hispaaniasse Camino radadele!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar